Yrityksestä

FinEst Steel AS ei turunda toodet, vaid inimesi ja masinaid. Sellest lähtuvalt on inimestel ettevõtte maine ning jätkusuutlikkuse kujundamisel suur roll. Töötajate jaoks on aga oluline arenguvõimalus ning töökeskkond. Kui küsisime töötajatelt tagasisidet töökeskkonnale ja tegime juttu ka sellest, miks nad just FinEst Steeli oma tööandjaks on valinud, siis võis selgelt tajuda rõõmsat meeleolu ja head tuju. Ruumis kostuvad naerupahvakud on heaks indikaatoriks valitsevast õhustikust.

Raiko on ettevõttes töötanud juba 11 aastat. Tööle tuli ta onu soovitusel, kes siiani samuti FinEst Steel-is ametit peab. Raiko hindab enim ettevõtte sisekliimat ning juhtide usaldust, kuna tööd lastakse teha iseseisvalt ilma, et keegi näpuga viibutaks ning pidevalt kontrolliks.

Martin S., kes on ettevõttes töötanud viis aastat, hindab samuti paindlikkust ning pingevaba töökeskkonda. Tema tuli ettevõttesse läbi enda kursusekaaslase. Eelnevas ettevõttes oli töötamine rusuvaks muutunud ning ta ei tundnud enam inimväärset kohtlemist. Just inimlik suhtumine on siin töötades aga tagatud. Ka on antud kõigile võimalus arenemiseks, pakutakse väljaõpet kohapeal ning jagub ka põnevaid väljakutseid.

Kalle tuli ettevõttesse aga kuus aastat tagasi hoopis töökuulutuse peale. Ta tundis, et vajab keskkonna vahetust, sest eelnevas töökohas oli õhustik intriigidest läbi punutud. Tema sõnul on praegune töökoht võrreldes eelmise kohaga nagu öö ja päev! FinEst Steel-i soovitaks ta tööandjana kindlasti tuttavatelegi, kuid ainult siis, kui huvilised ka ise töökad ning arengule orienteeritud on. Kalle tunneb, et praeguses ettevõttes teda märgatakse, koheldakse kui inimest, mitte robotit ning arengu soovile keegi kätt ette ei pane. Otse vastupidi, seda lausa soositakse.

Janis on töökas Saaremaa mees. Peale kooli lõppu oli ta teinud plaani merenduse alal tööle asuda, kuid siis lisandus perre pisitütar ning peeti mõistlikumaks maiseks jääda. Kuldsest Börsist leitud kuulutus tõigi ta Finest Steel-i. Praegu juhendab Janis joonestusosakonda ja planeerib tootmise esimest taset – graafikut pinkidel ning tööaega. Janis on mees, kes teeb plaane. Seejuures ootab ta, et ka ettevõte nende plaanidega ühte sammu käiks. Nii inimene kui ka ettevõte peavad koos arenema, sest muutused käivad käsikäes. 21 aastat tööstaaži ettevõttes näitab, et nii see siin ka on.

Märt on ettevõtte üks värskemaid liikmeid, kes FinEst-is on kümme kuud töötanud. Ta leidis töökuulutuse CV keskusest ja kandideeris pikemalt mõtlemata. Mehe jaoks oli oluline leida töökoht, kus oleks arenemisvõimalus, korralik palk ning ka positiivne sisekliima. Esialgu töötas mees pingi peal, kuid tundis siis, et see ei sobi talle. Märdil oli julgust tuua välja kitsaskohti hoopis laotöös ning peatselt saigi ta seal võimaluse ise muutust luua. Mees teab, et praeguses ettevõttes hinnatakse initsiatiivi ja nii ongi ka arengu võimalused piiratud vaid inimese enda tahtest.

Jaaneki kutsus ettevõttesse tööle aga tädipoeg ning sellest on möödas juba 15 aastat. Mees tuli pingitööliseks, kuid tundis, et öötöö siiski ei sobi talle. Seepeale liikus ta lattu tööle. Nüüdseks on ta aga tagasi pingil, kuid hoopis päevases vahetuses, kuna see istub mehele kõige paremini. Jaanek hindab, et ettevõttes võetakse inimeste soove ning arvamust kuulda. Lisaks toob ta välja ka hea seltskonna.

Ingmar pani CV üles tööotsingute portaali ning ettevõtte juht Sander helistas talle. Esimesel korral ütles Ingmar, et pole tööpakkumisest huvitatud. Järgmisel korral helistas aga ise Sandrile, kui sai teada, et eelmises firmas olnud kolleegi vend tuli FinEst Steel-i tööle. Selgus, et tegu on väga hea ettevõttega, kus töötajaid väärtustatakse. See ongi põhjus, miks Ingmar juba terve aasta ettevõttes töötanud on.

Martineid on ettevõttes kokku lausa kolm. Martin M. on kolm aastat FinEst Steel-is töötanud ning sattus siia suuresti tänu sõbrale, kes küsis kas Martin „normaalsesse“ kohta ei tahaks tööle tulla. Eelnevalt töötas mees kullerina ning ei pidanud seda eriliselt nauditavaks tööks. FinEst Steel-is asus ta tööle operaatorina. Nüüdseks on ta aga juba kaks aastat olnud müügi peal ja usub, et kõik arenguvõimalused on siin tagatud, kui inimesel endal soovi arenemiseks on.

Kogu meeskond on äärmiselt positiivselt meelestatud, huumorit hinnatakse kõrgelt. Sisekliima on niivõrd mõnus, et sellest loobuma ei ole keegi naljalt nõus. Korduvalt viitavad mehed naljatledes õhustikule, kui paradiisile. Ka paradiisis on vahel pilvine, kuid enamjaolt paistab seal siiski päike.


Läbi pühendumise ja enesearengu laomehest juhatuse esimeheks

FinEst Steel juhatuse esimees Sander Laide on inimene, kes oskab hoida oma fookust just sellel, mis tõeliselt oluline on. Fookuse hoidmine, suure pildi nägemine, efektiivne mõtlemine ja pühendumine on olulised omadused, mis teda tänasele positsioonile toonud on. Sandri tee juhatuse esimeheks sai alguse 2013. aastal, mil ta Tallinna Tehnikakõrgkooli mehaanikainseneri eriala teise kursuse tudengina FinEst Steel-i laomehena tööle asus. Sandri tolleaegsed juhid nägid noores mehes potentsiaali ning peagi sai temast juba masinaoperaator. Selle ametikoha peal töötas Sander kuni kooli lõpuni.

Kooli lõppedes oli huvi edasi areneda. Vastavalt koolist omandatud uutele teadmistele hakkas Sander uut väljakutset otsima. Taaskord pakuti ettevõtte siseselt järgmise taseme ametikohta. Seekord aga kontori poole peal. Nüüd said Sandri pärusmaaks CAD projekteerimine, joonestamine ja masina programmide tegemine. Samal ajal toodi ettevõttesse ka uus masin, mille sisseelatamisega Sander tegeles. Esmakordselt sai temast väikse, 4-liikmelise meeskonna juht. See oli alustuseks väga hea juhtimiskogemus. Sander on aga sedasorti inimene, kes tahab elus pidevalt areneda ja edasi liikuda. Kui hinge puges taas rahutus ja soov midagi uut käsile võtta pakuti Sandrile arendusjuhi ametikohta. Nii hakkas ta ettevõttesse juurutama ERP juhtimistarkvara. Süsteemi juurutamiseks tuli inimesed koostööle saada. Seda raskendas aga asjaolu, et Sander ise ei olnud tol hetkel veel ülemuse staatuses. See oli mõneti pingeline periood, kuid andis hea kogemuse mõistmaks erinevaid ettevõttesiseseid rolle. “Sel ajal sain oma magistrikogemuse sisuliselt kätte. Ehkki magistrisse päriselt läksin peale seda kui olin juba tõusnud järgmisele ametikohale,” meenutab Sander ise antud perioodi oma karjääris. Sel perioodil õppis Sander ettevõtet igas valdkonnas täielikult tundma ning sai väärtuslikud teadmised kõigi positsioonide tööprotsessidest.

aastal sai Sandrist juba tootmisjuht ja ettevõtte juhatuse liige. Samal ajal võttis ta käsile ka magistriõppe Tallinna Tehnikaülikooli inseneri teaduskonnas, kus ta omandas rahvusvahelise tööstustehnika ja juhtimise eriala (MSc Industrial Engineering and Management). Magistriõppes hakkas Sander tagantjärgi teoorias õppima kõike seda, mida töökogemus praktikas talle juba võimaldanud oli. Seetõttu oli ta terve magistriõppe ajal viieline õpilane ning sai ka kõik stipendiumid, mida oli võimalik saada. Vastutusrikka positsiooni kõrvalt koolitööde tegemine õpetas Sandrile kõike väga efektiivselt tegema. Kõrvaliste asjade jaoks elus ruumi enam polnud. Juhtimiskogemus on Sandri maailmapilti avardanud mitmeti ning aja jooksul on tekkinud omad taktikad, mis toimuvad nii ettevõtte, kui kogu meeskonna hüvanguks: “Võit omaette on juba see, kui suudan luua soodsa pinnase ideede tekkeks. Ma ei näe kõiki vigu alati ise ära. Teinekord võib üks idee tükk aega ringi liikuda enne kui leiab lahenduse. See nõuab aga suurt kannatlikkust. Ka ideedest üksi ei piisa. Elluviimine on 99% ideedest endast. On asju, mille juures tuleb püsida ja suruda end alla. Kui oled vales kohas kannatamatu, siis võib pärast suur jama tulla. Tean, et inimsuhetes võib kannatamatusega asjad ära rikkuda, mistõttu sunnin end vajadusel tuimalt kannatlikkusele.”

Nii kool kui töö on Sandrit ka vaimselt palju kasvatanud. Oma vaimset tervist hoiab ta teadlikult, sest vaid nii saab ta ka teiste heaolu eest seista. Ta on õppinud ennast maandama ja toime tulema ka vaimse pingega, mis juhi positsiooniga paratamatult kaasneb: “Juhina on mul vastutus ka iseenda eest seista. Ma ei tohi lasta ennast ära küpsetada. Kui ma ise läbi põlen, siis ei saa ma enam mitte kedagi juhtida. Mulle meeldib jalutamine ja värske õhk, kuna jalutades mul pea töötab kogu aeg ja sisuliselt teen siis ära poole oma tööst. Mõtlen läbi erinevad stsenaariumid ja vaatenurgad olukordadele.” Ka mootorrattaga sõitmine ja ujumine maandavad ning toovad uut värskust mõtteisse. Sander käib suviti vahel isegi lõunapausi ajal ujumas mõnes veekogus, kuna selline keskkonna vahetus ja värskendus soodustab vaimset tegevust. “Mida parem on minu vaimne tegevus, seda suutlikum ma oma töös olen. Juhtida ei ole võimalik, kui sa oled vaimselt rivist väljas. Iga oma tegevusega üritan oma vaimset võimekust ja heaolu tõsta. Samas ei tohi ka laisaks minna, et muust enam ei mõtlegi kui vaimne heaolu. Alati tuleb tasakaalu otsida. Hoian end tasakaalupunktis rohke tegutsemisega ning samas püüan olla ka vaimselt tugev. See tasakaal on kõige olulisem. Kui teen palju ja põlen vaimselt läbi, siis on jama. Ka siis on jama, kui üldse ei tee. See viib lõpuks ikka algusesse tagasi,” räägib Sander tasakaalu hoidmisest juhina.

Kui Sandri käest uurida, kust on pärit tema huvi tehnika valdkonna vastu, siis viib tee lapsepõlve. Juba 4-aastaselt võttis ta kodus teleri pulkadeks lahti, et vaadata mis seal sees on. Suviti sai aga palju vanavanemate juures Saaremaal ja Viljandis oldud. Kuna Sandri isa sõitis mootorrattaga, siis sõitis ka poeg maal olles juba varakult võrriga ringi. Tihtilugu tuli seda aga kas käe kõrval koju tagasi lükata või näpud õliseks teha, et masin üles putitada. Sealt saigi Sander oma esimesed mehaanikaalased teadmised ja kogemused. Huvi süvenedes hakkas ta uudishimust ise veelgi enam ala kohta uurima. Poisikesena ehitas, leiutas ja puuris ta maal alatihti midagi kokku, et endale tegevust leida. Ühte vanaisadest nimetab Sander aga hoopis leiutajaks: “Vanaisal jäi mingi mootor üle ja mõtles, et mis sellega ikka teha. Nii ehitas ta näiteks traktori raami sellele ümber.” Kodust on Sander saanud kaasa ka väga hea lastetoa, mistõttu viisakust peab ta heade suhete üheks oluliseks vundamendiks: “Viisakus on oluline väärtus minu jaoks. Mind on nii kasvatatud ja ootan seda ka teistelt. Isegi kui maailmavaated on erinevad, siis tuleb alati jääda viisakaks.”

Sander on alati asju pisut omamoodi teinud. Ka südikust ja julgust seista õigluse eest on temas juba noorena olnud. Nii tuli gümnaasiumiski teinekord õpetajatega vägikaigast vedada: “Mõistsin, et kui ma konspekti kirjutan, siis ei õpi ma midagi, kuna keskendun kirjutamisele. Kui ma aga istusin, kuulasin ja kaasa mõtlesin, siis sain kõik selgeks. Mõned õpetajad said minust aru, kuid mõndadega tuli võidelda. Paraku läkski mul kehvemini just nendes ainetes, kus õpetajad mind ei mõistnud, kuna nad muutsid minu tugevused minu nõrkusteks. Üks minu väga suuri tugevusi ongi mu mälu. Sellest tulenevalt meeldib mulle vaadata suurt pilti. Mul on 3D mõtlemine ning visualiseerin kõikvõimalikke asju ette. Mõtlen peas kogu aeg erinevaid stsenaariume ja teen konstantselt riskianalüüsi. Mul on ühele asjale mitu käiku ette valmis mõeldud. Sellist olukorda ei ole, et ma ei tea mis saab. Mul on alati alternatiivne vaade välja pakkuda olukorrale, kuna mulle meeldib asju teise nurga alt vaadata.”

Juhtimiskogemus on Sandri maailmapilti avardanud mitmeti ning aja jooksul on tekkinud omad taktikad, mis toimivad nii ettevõtte, kui kogu meeskonna hüvanguks. Sandrit võib pidada eeskujulikuks näiteks sellest, kuidas oma eesmärkide poole püüdlemine ja pidev soov areneda ning õppida viib elus edasi. Tänaseks on Sandrist sirgunud juht neile, kes tema karjääri algusaastatel talle endale juhtideks olid. Paigalseis talle ei meeldi. Hetkel, mil Sander end liialt mugavalt tundma hakkab, muutub ta rahutuks: “Kui eesmärk on täidetud, siis korraks on tore ja siis juba järgmine päev tahaks uusi suundi ette võtta. Kui on jõudu midagi ära teha ja pea töötab, siis milleks seda raisku lasta.” Sander tahaks ettevõtet igas mõttes suuremaks kasvatada, kuna see avab tee kõikides aspektides: “Suurem ettevõte saab oma töötajatele ka rohkem hüvesid pakkuda. Siis on võimalus teha vägevaid üritusi, olla töötajate ja klientide jaoks paindlikumad. Kasvu mõte ongi suuresti oma töötajate heaolu. Mida suuremaks saad, seda rohkem on sul võimalik oma töötajaid toetada. Mida parem on töökeskkond, seda parem on kõigil. Oluline on ka see, kuidas saada efektiivsemaks, et võita kasulikku aega juurde.”

Lisaks olemasolevatele töötajatele mõtleb Sander ka uutele inimestele, kes kollektiiviga liituvad. Nii on loodud korralik sisseelamise protsess. Kõige aluseks on tugev tutvustamise periood, kus uus inimene tutvub ettevõtte ja oma ametikoha spetsiifikaga. Sellele järgneb iseõppimise periood olenevalt ametikohast kas mentoriga või ilma. See protsess on eriliselt oluline, kuna uue ja värske pilguga inimene võib leida üles kitsaskohti, mida seni märgatud pole: “ Inimene ei saa rakendada oma täispotentsiaali kui talle liigsed barjäärid ette panna. Ma ei taha öelda probleeme ette. Tahan näha kas teine inimene näeb sama, mida mina või leiab hoopis uusi valukohti, mis teinekord võivad osutuda hoopis palju olulisemaks. ” Alles seejärel hakatakse seadma eesmärke ja pannakse paika tegevuskava.